Statistika: Harjumaa keskmise korteri eest tuleb tasuda 7,4 keskmist aastapalka

Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemadpalgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka.
Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest 5,8 ja Pärnumaal 4,1 aastapalka.
Harjumaa ja Tartumaa korteritehingute maksumus on viimastel aastatel kerkinud märksa kiiremini kui sissetulekud ehk korteritehingu maksumus palkades mõõdetuna on kiirelt kasvanud. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartumaa elanike ostujõud alates 2010. aastast vähenenud.
Pärnumaal on seevastu korteritehingute maksumus muutunud ajas enam-vähem samas rütmis sissetulekutega. See tähendab, et ostujõud viimaste aastate jooksul ei ole selles maakonnas oluliselt muutunud.

Loe edasi

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 13%

2013 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel ehk sai kasutusloa Eestis kokku 436 eluruumi kogupindalaga 48 400 m2.
Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 13 ja nende pind 12%.

III kvartali kasvunumbrid ei anna siiski põhjust rõõmustamiseks. Käesoleva aasta kolme kvartali jooksul on valminud siiski 9% vähem eluruume, kui eelmise aasta esimese kolme kvartaliga.

Valminud eluruumide keskmine pindala oli 111 m2. See tähendab, et endiselt on valminud eluruumide hulgas suur osakaal ühepereelamutel, ridaelamutel ja paarismajadel ja väiksem osakaal korterelamutel.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Allikas: Tõnu Toompark, Adaur

Loe edasi

Statistika: Kinnisvaratehingute käive jääb tipule alla 2,5 korda

2013 III kvartalis tehti Eestis statistikaameti andmetel 11 093 kinnisvaratehingut koguväärtusega 561 miljonit eurot. Aastaga suurenes kinnisvaratehingute arv 15 ja tehingute väärtus 17%.

11 093 tehingust 56 olid tehingud hoonestusõigustega. Hoonestusõiguste tehingute koguväärtus oli 5 miljonit eurot.

Tänane kinnisvaratehingute arv ületab 2009. aasta tehingute miinimumpunkti õige pisut üle kahe korra. Tehingute väärtus aga 87%.

Seevastu 2007. aasta tehingute arvu ja käibe tipust oleme veel 24% allpool. Tänane kinnisvaratehingute käive jääb 2006. aasta tippkäibele alla ligi 2,5 korda.

Graafik: Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Eesti kinnisvara graafik: Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, mln €

Eesti kinnisvara graafik: Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse muutus, %

Loe edasi

Statistika: Eestis on 159 411 eluasemelaenu

2013 III kvartalis langes Eesti keskmine eluasemelaen 36 802 euroni. Muutused ei ole siiski suured – veel aasta tagasi oli laenujääk napi 1% tänasest kõrgemal.

Keskmise laenu summa kahaneb eelkõige selle arvelt, et lisandub uusi eluasemelaene. Kui veel aasta tagasi oli eluasemelaenude koguarv 157 600, siis tänavu III kvartali lõpus oli vastav näitaja 159 400. See teeb eluasemelaenude arvu kasvuks 1,2%.

Eluasemelaenude arvu kasvule on kaasa aidanud eelkõige juba aasta väga madalal püsinud intressimäär. Madala intressimäära soosivat mõju on toetanud keskmise palga kasv.

Mainimata ei saa jätta ka koduostjate hirmu hinnatõusu sellest rongist maha jääda. Järjest sagedamini on kuulda koduostu ühe põhjusena lootust, et viimase aasta kiire korterite hinnatõus jätkub ka lähiaastatel.

Tagasimaksmisel olevate Eesti eluasemelaenude jääk ja arv

Loe edasi