Eluaseme-laenude-turg-kasvab-goodson-and-red

Eluasemelaenude turg kasvab kinnisvaraväärtuse ja uute laenuvõtjate toel

Tallinna korteriturul on tehingute arv kõrge ja kulgeb tõusujoones, lisaks kerkivad tehingute hinnad. Paljus on suure tehingute arvu ja muude kinnisvaraturu positiivsete trendide taga laenuturg. Eluasemelaenude käibed kasvavad madala intressimäära najal ja see annab uutele ja uutele inimestele võimaluse eluasemelaenu abil kodu osta.

Korteritehingute arv on tugevas tõusus

Tallinna korteritehingute arv on väga tugevas kasvus. 2017 I kvartalis tehti Tallinnas 2449 korteriomanditehingut. See teeb aastaseks kasvuks 19%. Tehingute arv on kasvanud nii koduostjate kui üüriinvestorite tehingute arvelt. Nõudlust on toetanud nii kasvavad palgad, kõrge tööhõive kui väga soodsad laenutingimused ning madal intressimäär.

(more…)

Loe edasi

linnahall-73930383

€100m makeover for Linnahall to be completed in 2019

Reconstruction of the long-abandoned Linnahall entertainment arena in Tallinn’s port area is expected to be completed in 2019 at a total cost exceeding 100 million euros.

“During the past six months, we worked toward making sure how to proceed,” said Deputy Mayor Taavi Aas, standing in for the mayor, at a press conference on Tuesday. “I am beginning to hope that the grand house with a grand history will come to life again. We have reached an agreement with the government that we will do it together.”

(more…)

Loe edasi

Statistika: Harjumaa keskmise korteri eest tuleb tasuda 7,4 keskmist aastapalka

Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemadpalgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka.
Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest 5,8 ja Pärnumaal 4,1 aastapalka.
Harjumaa ja Tartumaa korteritehingute maksumus on viimastel aastatel kerkinud märksa kiiremini kui sissetulekud ehk korteritehingu maksumus palkades mõõdetuna on kiirelt kasvanud. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartumaa elanike ostujõud alates 2010. aastast vähenenud.
Pärnumaal on seevastu korteritehingute maksumus muutunud ajas enam-vähem samas rütmis sissetulekutega. See tähendab, et ostujõud viimaste aastate jooksul ei ole selles maakonnas oluliselt muutunud.

Loe edasi

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 13%

2013 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel ehk sai kasutusloa Eestis kokku 436 eluruumi kogupindalaga 48 400 m2.
Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 13 ja nende pind 12%.

III kvartali kasvunumbrid ei anna siiski põhjust rõõmustamiseks. Käesoleva aasta kolme kvartali jooksul on valminud siiski 9% vähem eluruume, kui eelmise aasta esimese kolme kvartaliga.

Valminud eluruumide keskmine pindala oli 111 m2. See tähendab, et endiselt on valminud eluruumide hulgas suur osakaal ühepereelamutel, ridaelamutel ja paarismajadel ja väiksem osakaal korterelamutel.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Allikas: Tõnu Toompark, Adaur

Loe edasi

Statistika: Eluasemekulud on aastaga kerkinud 8 protsenti

Oktoobrikuine tarbijahinnaindeks on statistikaameti andmetel 1,5% aastagatusest kõrgemal. Seejuures on eluasemekulu kerkinud aastaga koguni 8%.

Alates 1997. aastast on tarbijakulud võrreldes tänasega kerkinud pea kahekordseks ja eluasemekulud 3,2-kordseks. See tähendab, et eluasemekulude tõus ületab selle aja jooksul üldist tarbijahindade tõusu 66%.

Kinnisvaraturgu eeskätt pakkumise poole pealt mõjutav ehitushinnaindeks on statistikaameti andmetel septembri seisuga aastatagusest 4,9% kõrgemal.

Ehitushinnaindeksit veab üles eeskätt tööjõukulude kallinemine. See ei tähenda paraku palgatõusu ses sektoris, vaid musta tööjõu legaliseerumise positiivset protsessi.

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Loe edasi

Statistika: Eestis on 159 411 eluasemelaenu

2013 III kvartalis langes Eesti keskmine eluasemelaen 36 802 euroni. Muutused ei ole siiski suured – veel aasta tagasi oli laenujääk napi 1% tänasest kõrgemal.

Keskmise laenu summa kahaneb eelkõige selle arvelt, et lisandub uusi eluasemelaene. Kui veel aasta tagasi oli eluasemelaenude koguarv 157 600, siis tänavu III kvartali lõpus oli vastav näitaja 159 400. See teeb eluasemelaenude arvu kasvuks 1,2%.

Eluasemelaenude arvu kasvule on kaasa aidanud eelkõige juba aasta väga madalal püsinud intressimäär. Madala intressimäära soosivat mõju on toetanud keskmise palga kasv.

Mainimata ei saa jätta ka koduostjate hirmu hinnatõusu sellest rongist maha jääda. Järjest sagedamini on kuulda koduostu ühe põhjusena lootust, et viimase aasta kiire korterite hinnatõus jätkub ka lähiaastatel.

Tagasimaksmisel olevate Eesti eluasemelaenude jääk ja arv

Loe edasi

Korterite üürihinnad kerkivad käsikäes ostu-müügihindadega

Tõnu Toompark kirjutab oma blogis, et viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel oli 2013. a. oktoobrikuine üürikorterite keskmine pakkumishind 8,10 €/m². Positiivse märgina näeme, et suve lõpu üürivapustused on järjest tagasihoidlikumad ja need klaaruvad varasügisel järjest kiiremini.

Sügisene nõudluse kasv ei ole otseselt üürihinna kerkimise põhjus. Üürihinnad kerkivad eelkõige seetõttu, et üürihinnad soovivad liikuda enam-vähem samas taktis korterite ostu-müügihindadega. 2013 III kvartali Tallinna korterite ostu-müügitehingute hinnad olid aastatagusest 16% kõrgemal. Korterite üürihinnad tõusid portaali KV.EE andmetele tuginedes 2013. a. oktoobri kuuks 14%.

Tuginedes portaali KV.EE müügi- ja üüripakkumiste andmetele näeme, et Tallinna korterite aastase üürihinna ja müügihinna suhe on püsinud vägagi stabiilselt 4 ja 7 protsendi vahemikus. Võrreldes viimaste aastatega on üürihind pigem kõrge, kuid sellele on põhjendusi.

2005.-2007. aastatel ehk kinnisvarabuumi aastatel anti kortereid üürile hinnaga, mis vaevu kattis üürileandja kulud. Üürileandjate tegelik rahateenimise koht oli neil aegadel kinnisvara väärtuse tõus. See oli aeg, mil osteti uusi kortereid ja paljud neist jäeti tühjana seisma. Siis oli hiljem üürnikuta seisnud tühja korterit uhiuue pähe võimalik edasi müüa.

2008.-2010. aastal olid üürihinnad väga all, sest üürikorterite pakkumine oli väga kõrgel. Üksikutel äärmuslikel juhtudel anti kortereid üürile ainult kõrvalkulude eest. 2009. a. suvised korterite üürihinnad olid portaali KV.EE andmetel tasemel 5,10-5,30 €/m². Üürikorterite pakkumisi oli portaalis KV.EE sel ajal rekordiliselt üle 5000. Üürileandjate poolt vaadatuna oli tegemist mitte rahateenimise perioodiga, vaid kahjumite minimeerimise perioodiga.

2011. aastast on alanud üürituru normaliseerumine. Vähenenud ostuvõimekuse tõttu kasvanud üürnike arv tekitas küll terava üürikorterite puuduse, kuid alates 2012. aastas on ka üürikortereid kiiresti lisandunud. 2013. sügisene üürikorterite iga-aastane defitsiit oli võrreldes näiteks 2011. aastaga olematu.

Kriisist läbikäinuna on üürisektor tugevam, kui kunagi varem. Turul on suurem arv üürnike ja suurem arv üürileandjaid. Suur osa üürisektorist on endiselt nö must turg, kus liigub sularaha ja lepingute kvaliteet jätab soovida. Siiski on turul järjest rohkem professionaalseid üürileandjaid, kelle huvides on kvaliteetne teenus.

Arvestades nukraid rahvastikutrende, siis ei ole meil uut ja suurt kinnisvaraostjate või üürnike lainet paraku oodata. Hetkel on üürisektor endiselt kasvamas ja seda nii lisanduvate üürnike kui üürileandjate poole pealt. Täna on üürituru „võim“ pigem üürileandjate poolel, kuid järjest kasvanud üürnike nõudlikkus on selgelt kaasa toonud üüriteenuste kvaliteedi paranemise, mida kinnitavad järjest pikenevad üürilepingud.

Üürihinnad liiguvad samas taktis elamispindade ostu-müügihindadega, kuid üürihinnad on enam mõjutatud sesoonsetest teguritest nagu näiteks õppeperioodi algus või lõppemine.

Allikas: Tõnu Toompark, Adaur

Loe edasi

Statistika: Elamuarenduse laenude jääk vähenes aastaga 17%

2013 III kvartalis oli Eesti Panga andmetel kinnisvarainvesteeringuteks ja arenduseks antud laenude jääk 1,7 miljardit eurot. See on 4,6% aastatagusest vähem.

Seejuures on vähenenud kaubanduskinnisvara finantseerimise laenujääk 21 ja elamuarenduse finantseerimise laenujääk 17%.

Eluasemearenduse laenujäägi vähenemise taga on madal uute laenude käive. 2013 III väljastasid pangad eluasemete arenduseks laene 7,5 miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate üks madalamaid käibenäitajaid.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive otstarbe lõikes
Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive otstarbe lõikes
Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk otstarbe lõikes
Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk otstarbe lõikes

Autor: Tõnu Toompark

Loe edasi