Eluaseme-laenude-turg-kasvab-goodson-and-red

Eluasemelaenude turg kasvab kinnisvaraväärtuse ja uute laenuvõtjate toel

Tallinna korteriturul on tehingute arv kõrge ja kulgeb tõusujoones, lisaks kerkivad tehingute hinnad. Paljus on suure tehingute arvu ja muude kinnisvaraturu positiivsete trendide taga laenuturg. Eluasemelaenude käibed kasvavad madala intressimäära najal ja see annab uutele ja uutele inimestele võimaluse eluasemelaenu abil kodu osta.

Korteritehingute arv on tugevas tõusus

Tallinna korteritehingute arv on väga tugevas kasvus. 2017 I kvartalis tehti Tallinnas 2449 korteriomanditehingut. See teeb aastaseks kasvuks 19%. Tehingute arv on kasvanud nii koduostjate kui üüriinvestorite tehingute arvelt. Nõudlust on toetanud nii kasvavad palgad, kõrge tööhõive kui väga soodsad laenutingimused ning madal intressimäär.

(more…)

Loe edasi

Statistika: Harjumaa keskmise korteri eest tuleb tasuda 7,4 keskmist aastapalka

Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemadpalgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka.
Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest 5,8 ja Pärnumaal 4,1 aastapalka.
Harjumaa ja Tartumaa korteritehingute maksumus on viimastel aastatel kerkinud märksa kiiremini kui sissetulekud ehk korteritehingu maksumus palkades mõõdetuna on kiirelt kasvanud. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartumaa elanike ostujõud alates 2010. aastast vähenenud.
Pärnumaal on seevastu korteritehingute maksumus muutunud ajas enam-vähem samas rütmis sissetulekutega. See tähendab, et ostujõud viimaste aastate jooksul ei ole selles maakonnas oluliselt muutunud.

Loe edasi

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad.

Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata?

Kuigi enamasti seome hinnatõusu tarbijahinnaindeksiga (THI), mille muutumisest statistikaamet meid iga kuu teavitab, võib meid THI-st enam mõjutada varainflatsioon, eelkõige just kinnisvara ja väärpaberite hindade tõus. Kui vaadata tagasi USA ajalukku, võib öelda, et uue eluaseme ostmise edasi lükkamine võib olla kahjulik olukorras, kus kinnisvara hinnad kasvavad inflatsioonist kiiremini. Seda kaotust THI aga ei kajasta.

Vara väärtus tõuseb inflatsioonist kiiremini

1980-ndate algul oli inflatsioon USA-s kiirem kui 10% aastas, ent eluasemehinnad tõusid veelgi rutem. See tähendab, et kinnisvaraomanike ostujõud kasvas. Kuigi aktsiate hinnad olid heitlikumad, oli nende hinnatõus veelgi muljet avaldavam. Võttes arvesse THI muutusi ja hoolimata sellest, et vahepeal on toimunud mitmeid aktsiaturu krahhe, on USA aktsiaturg viimase 30 aastaga kasvanud enam kui üheksa korda. Kinnisvara kallinemine on olnud stabiilsem, ent tagasihoidlikum: 1,3 korda.

Kas varainflatsiooni mõjude maandamiseks on mõttekam osta kinnisvara või väärtpabereid, oleneb investori eelistustest ning võimalustest: mõlemal on plusse ja miinuseid. Vaatame neid lähemalt.

Kinnisvara

Kinnisvarasse investeerimine eeldab algkapitali: vajalik omafinantseering moodustab ostusummast enamasti vähemalt 15%. Kinnisvara ostes tuleb arvestada lisakuludega, nagu näiteks notarikulud, riigilõivud ja iga-aastane kindlustus. Ka korteri väljaüürimise korral kaasnevad lisakulud: näiteks kui elanikud vahetuvad ja korteris tuleb kas asju välja vahetada või juurde osta, samuti tuleb üürikorteris iga 5–7 aasta järel teha värskendusremonti.

Tulu saab kinnisvarainvesteeringust jooksva üürituluna või, kui kinnisvara maha müüa, siis kapitalituluna. Eluasemete ajalooline üüritootlus on olnud USA-s 5% aastas, Eestis mõnevõrra kõrgem.Peamine tulu investeeringuks soetatud kinnisvarast saadakse selle müümisel, ent selleks peab investeerimisperiood olema piisavalt pikk, et müügihind ületaks ostuhinda.

Hoolimata sellest, et aeg-ajalt tuleb eluasemeturul ette nii kiire kasvu kui ka kiire languse perioode, on kinnisvarahinnad USA-s viimase 15 aasta jooksul kasvanud inflatsioonist kiiremini. See tähendab, et kinnisvara on mõistlik soetada vähemalt 7–10 aastaks, et tasakaalustada võimalikku vahepealset langust.

Rusikareegli järgi on eluaseme hind USA-s võrdne majapidamise kolme aasta keskmise sissetulekuga. Eesti oludesse kohandatult võiks pere, kus mõlemad abikaasad teenivad keskmist palka ehk 916 eurot kuus, osta umbes 66 000 eurot maksva eluaseme.

Väärtpaberid

Fondidesse investeerimist saab alustada väikese algkapitaliga – ka mõnesaja euroga, kui ollakse investeerides järjekindlad ning jätkatakse igakuiste paigutuste tegemist. Meeles tasub pidada, et fondiosakute ostu ja müügiga kaasnevad ühekordsed tasud: tehingutasu (SEB-s see puudub, kui kasutada fondsäästmise püsikorraldust) ning summast olenev fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu. Mõningatel fondidel on lisaks igakuised hooldustasud.

Tulu fondidest saadakse fondiosakute müümisel. Seepärast tuleks raha paigutada piisavalt pikaks ajaks, et võimalikud vahepealsed langused tasanduksid. Fondi valides on määrava tähtsusega sobiva riskiastmega fondi leidmine. Aktsiafondid on riskantsemad, ent on pikaajaliselt pakkunud kõrgemat tootlust. USA-s on aktsiaturg viimase 140 aasta jooksul ületanud tarbijahindade tõusu keskmiselt 6,7% võrra aastas.

Keskpankade rahatrükk soosib varaomanikke

Raha juurde trükkides loodavad keskpangad kriisi lahendada. Varem või hiljem avaldub see inflatsioonina. Igapäevaste kulutuste kallinemise vastu on end võimatu kaitsta, küll aga tasub soetada vara, mille väärtuse kerkimist on ajalugu tõestanud.

Kinnisvara on ajalooliselt inflatsiooni vastu hästi kaitstud, ent nõuab märkimisväärset alginvesteeringut ning kätkeb endas lisakulutusi, millega tihtilugu ei osata arvestada. Rahapaigutused väärtpaberitesse on riskantsemad, ent kinnisvarast pikaajaliselt palju tulusamad. Fondidesse investeerimine on lihtne: alustada saab mõnesaja euroga, tuleb vaid olla järjepidev ja kannatlik.

Allikas: SEB (http://www.seb.ee/infoportaal/2013-09-17/kuhu-investeerida-kas-kinnisvarasse-voi-fondidesse)

Loe edasi