Korterite üürihinnad kerkivad käsikäes ostu-müügihindadega

Tõnu Toompark kirjutab oma blogis, et viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel oli 2013. a. oktoobrikuine üürikorterite keskmine pakkumishind 8,10 €/m². Positiivse märgina näeme, et suve lõpu üürivapustused on järjest tagasihoidlikumad ja need klaaruvad varasügisel järjest kiiremini.

Sügisene nõudluse kasv ei ole otseselt üürihinna kerkimise põhjus. Üürihinnad kerkivad eelkõige seetõttu, et üürihinnad soovivad liikuda enam-vähem samas taktis korterite ostu-müügihindadega. 2013 III kvartali Tallinna korterite ostu-müügitehingute hinnad olid aastatagusest 16% kõrgemal. Korterite üürihinnad tõusid portaali KV.EE andmetele tuginedes 2013. a. oktoobri kuuks 14%.

Tuginedes portaali KV.EE müügi- ja üüripakkumiste andmetele näeme, et Tallinna korterite aastase üürihinna ja müügihinna suhe on püsinud vägagi stabiilselt 4 ja 7 protsendi vahemikus. Võrreldes viimaste aastatega on üürihind pigem kõrge, kuid sellele on põhjendusi.

2005.-2007. aastatel ehk kinnisvarabuumi aastatel anti kortereid üürile hinnaga, mis vaevu kattis üürileandja kulud. Üürileandjate tegelik rahateenimise koht oli neil aegadel kinnisvara väärtuse tõus. See oli aeg, mil osteti uusi kortereid ja paljud neist jäeti tühjana seisma. Siis oli hiljem üürnikuta seisnud tühja korterit uhiuue pähe võimalik edasi müüa.

2008.-2010. aastal olid üürihinnad väga all, sest üürikorterite pakkumine oli väga kõrgel. Üksikutel äärmuslikel juhtudel anti kortereid üürile ainult kõrvalkulude eest. 2009. a. suvised korterite üürihinnad olid portaali KV.EE andmetel tasemel 5,10-5,30 €/m². Üürikorterite pakkumisi oli portaalis KV.EE sel ajal rekordiliselt üle 5000. Üürileandjate poolt vaadatuna oli tegemist mitte rahateenimise perioodiga, vaid kahjumite minimeerimise perioodiga.

2011. aastast on alanud üürituru normaliseerumine. Vähenenud ostuvõimekuse tõttu kasvanud üürnike arv tekitas küll terava üürikorterite puuduse, kuid alates 2012. aastas on ka üürikortereid kiiresti lisandunud. 2013. sügisene üürikorterite iga-aastane defitsiit oli võrreldes näiteks 2011. aastaga olematu.

Kriisist läbikäinuna on üürisektor tugevam, kui kunagi varem. Turul on suurem arv üürnike ja suurem arv üürileandjaid. Suur osa üürisektorist on endiselt nö must turg, kus liigub sularaha ja lepingute kvaliteet jätab soovida. Siiski on turul järjest rohkem professionaalseid üürileandjaid, kelle huvides on kvaliteetne teenus.

Arvestades nukraid rahvastikutrende, siis ei ole meil uut ja suurt kinnisvaraostjate või üürnike lainet paraku oodata. Hetkel on üürisektor endiselt kasvamas ja seda nii lisanduvate üürnike kui üürileandjate poole pealt. Täna on üürituru „võim“ pigem üürileandjate poolel, kuid järjest kasvanud üürnike nõudlikkus on selgelt kaasa toonud üüriteenuste kvaliteedi paranemise, mida kinnitavad järjest pikenevad üürilepingud.

Üürihinnad liiguvad samas taktis elamispindade ostu-müügihindadega, kuid üürihinnad on enam mõjutatud sesoonsetest teguritest nagu näiteks õppeperioodi algus või lõppemine.

Allikas: Tõnu Toompark, Adaur

Leave a Reply