Eluaseme-laenude-turg-kasvab-goodson-and-red

Eluasemelaenude turg kasvab kinnisvaraväärtuse ja uute laenuvõtjate toel

Tallinna korteriturul on tehingute arv kõrge ja kulgeb tõusujoones, lisaks kerkivad tehingute hinnad. Paljus on suure tehingute arvu ja muude kinnisvaraturu positiivsete trendide taga laenuturg. Eluasemelaenude käibed kasvavad madala intressimäära najal ja see annab uutele ja uutele inimestele võimaluse eluasemelaenu abil kodu osta.

Korteritehingute arv on tugevas tõusus

Tallinna korteritehingute arv on väga tugevas kasvus. 2017 I kvartalis tehti Tallinnas 2449 korteriomanditehingut. See teeb aastaseks kasvuks 19%. Tehingute arv on kasvanud nii koduostjate kui üüriinvestorite tehingute arvelt. Nõudlust on toetanud nii kasvavad palgad, kõrge tööhõive kui väga soodsad laenutingimused ning madal intressimäär.

(more…)

Loe edasi

linnahall-73930383

€100m makeover for Linnahall to be completed in 2019

Reconstruction of the long-abandoned Linnahall entertainment arena in Tallinn’s port area is expected to be completed in 2019 at a total cost exceeding 100 million euros.

“During the past six months, we worked toward making sure how to proceed,” said Deputy Mayor Taavi Aas, standing in for the mayor, at a press conference on Tuesday. “I am beginning to hope that the grand house with a grand history will come to life again. We have reached an agreement with the government that we will do it together.”

(more…)

Loe edasi

Statistika: Palkade kogusumma kasvab veel laenujäägist kiiremini

Eesti eraisikulaenude jääk on asunud kiirenevas tempos kasvama. Augustikuine eraisikulaenude jääk oli Eesti Panga andmetel 7,23 miljardit eurot ehk 3,5% aastatagusest kõrgemal. Laenujääki veab kasvusuunas kasvav laenukäive. Viimase kuue kuu jooksul on aastane laenukäibe kasv olnud üsna kõrges 13 ja 21 protsendi vahemikus.

Kiire laenujäägi kasvu olukord kasvatab laenukoormust. See omakorda loob riski, kus pangad panevad piduri eluasemelaenude väljastamisele. See jällegi võib pidurdada tehingute tegemist kinnisvaraturul ja pöörata stabiilsena püsinud hinnad langusesse.

Eraisikulaenude ja eluasemelaenude jäägid kerkivad majanduskasvust kiiremini ja see kergitab suhtelist laenukoormust. Siiski tõuseb laenujääk aeglasemalt, kui on keskmine palgakasv. Lisaks kerkivad laenujäägid madalama tempoga summaarsest palgafondist, mis on rahasumma, mille arvelt tarbijad laene teenindavad. Nii ei pea kiirenevas tempos kerkivatest laenujääkide pärast esialgu veel muret tundma.

Omaette küsimus on sissetulekute tõusu jätkusuutlikkus. Kui palgakasv aeglustub ja laenujäägid jätkavad suurenemist senise kiirusega, hakkab laenukoormus kerkima ja võib majanduse tagasilöökide puhul keeruliseks probleemiks muutuda, mis jätab oma märgi kinnisvaraturule.

ANALYSIS 2015-10-13 EST ANALYSIS 2015-10-13 1 EST

Loe edasi

Statistika: Harjumaa keskmise korteri eest tuleb tasuda 7,4 keskmist aastapalka

Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemadpalgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka.
Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest 5,8 ja Pärnumaal 4,1 aastapalka.
Harjumaa ja Tartumaa korteritehingute maksumus on viimastel aastatel kerkinud märksa kiiremini kui sissetulekud ehk korteritehingu maksumus palkades mõõdetuna on kiirelt kasvanud. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartumaa elanike ostujõud alates 2010. aastast vähenenud.
Pärnumaal on seevastu korteritehingute maksumus muutunud ajas enam-vähem samas rütmis sissetulekutega. See tähendab, et ostujõud viimaste aastate jooksul ei ole selles maakonnas oluliselt muutunud.

Loe edasi

Statistika: Eluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 13%

2013 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel ehk sai kasutusloa Eestis kokku 436 eluruumi kogupindalaga 48 400 m2.
Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 13 ja nende pind 12%.

III kvartali kasvunumbrid ei anna siiski põhjust rõõmustamiseks. Käesoleva aasta kolme kvartali jooksul on valminud siiski 9% vähem eluruume, kui eelmise aasta esimese kolme kvartaliga.

Valminud eluruumide keskmine pindala oli 111 m2. See tähendab, et endiselt on valminud eluruumide hulgas suur osakaal ühepereelamutel, ridaelamutel ja paarismajadel ja väiksem osakaal korterelamutel.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Allikas: Tõnu Toompark, Adaur

Loe edasi

Statistika: Eluasemekulud on aastaga kerkinud 8 protsenti

Oktoobrikuine tarbijahinnaindeks on statistikaameti andmetel 1,5% aastagatusest kõrgemal. Seejuures on eluasemekulu kerkinud aastaga koguni 8%.

Alates 1997. aastast on tarbijakulud võrreldes tänasega kerkinud pea kahekordseks ja eluasemekulud 3,2-kordseks. See tähendab, et eluasemekulude tõus ületab selle aja jooksul üldist tarbijahindade tõusu 66%.

Kinnisvaraturgu eeskätt pakkumise poole pealt mõjutav ehitushinnaindeks on statistikaameti andmetel septembri seisuga aastatagusest 4,9% kõrgemal.

Ehitushinnaindeksit veab üles eeskätt tööjõukulude kallinemine. See ei tähenda paraku palgatõusu ses sektoris, vaid musta tööjõu legaliseerumise positiivset protsessi.

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Loe edasi

Statistika: Kinnisvaratehingute käive jääb tipule alla 2,5 korda

2013 III kvartalis tehti Eestis statistikaameti andmetel 11 093 kinnisvaratehingut koguväärtusega 561 miljonit eurot. Aastaga suurenes kinnisvaratehingute arv 15 ja tehingute väärtus 17%.

11 093 tehingust 56 olid tehingud hoonestusõigustega. Hoonestusõiguste tehingute koguväärtus oli 5 miljonit eurot.

Tänane kinnisvaratehingute arv ületab 2009. aasta tehingute miinimumpunkti õige pisut üle kahe korra. Tehingute väärtus aga 87%.

Seevastu 2007. aasta tehingute arvu ja käibe tipust oleme veel 24% allpool. Tänane kinnisvaratehingute käive jääb 2006. aasta tippkäibele alla ligi 2,5 korda.

Graafik: Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Eesti kinnisvara graafik: Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, mln €

Eesti kinnisvara graafik: Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse muutus, %

Loe edasi

Statistika: Eestis on 159 411 eluasemelaenu

2013 III kvartalis langes Eesti keskmine eluasemelaen 36 802 euroni. Muutused ei ole siiski suured – veel aasta tagasi oli laenujääk napi 1% tänasest kõrgemal.

Keskmise laenu summa kahaneb eelkõige selle arvelt, et lisandub uusi eluasemelaene. Kui veel aasta tagasi oli eluasemelaenude koguarv 157 600, siis tänavu III kvartali lõpus oli vastav näitaja 159 400. See teeb eluasemelaenude arvu kasvuks 1,2%.

Eluasemelaenude arvu kasvule on kaasa aidanud eelkõige juba aasta väga madalal püsinud intressimäär. Madala intressimäära soosivat mõju on toetanud keskmise palga kasv.

Mainimata ei saa jätta ka koduostjate hirmu hinnatõusu sellest rongist maha jääda. Järjest sagedamini on kuulda koduostu ühe põhjusena lootust, et viimase aasta kiire korterite hinnatõus jätkub ka lähiaastatel.

Tagasimaksmisel olevate Eesti eluasemelaenude jääk ja arv

Loe edasi